VIKERFORELLIKASVATUS

Retsirkulatsioonisüsteemis ehk suletud veekasutusega kalakasvanduses kasvatatakse kalu basseinides. Erinevalt läbivoolusüsteemidest suunatakse seal kasutatud vesi pidevasse ringlusse, biopuhastades teda vahepeal biofiltris. Biopuhastus tähendab eeskätt kalade ainevahetuses tekkivate mürgiste ammoniaakühendite muutmist bakterite tegevusel toimuva nitrifikatsiooni käigus algul vähem mürgisteks aineteks (nitraatiooniks) ja lõpuks lenduvaks molekulaarseks lämmastikuks (denitrifikatsioon) (Joonis 5). Biofiltris kasvab kas paiksele või hõljuvale väga suure eripinnaga tehismaterjalist kandjale bakterite kiht (Joonis 3, 4, 6). Sellise kasvanduse veevajadus on väike, sest seda tuleb lisada vaid aurumise ja kala sõnniku eemaldamisega tekkiva kao jagu. Teda saab rajada vaid puurkaevu vett kasutades. Suletud süsteemiga kalakasvanduse rajamine on suhteliselt kallis ja nõuab head oskusteavet ning palju eriotstarbelisi seadmeid, nagu näiteks mehaanilised filtrid, biofiltrid, pumbad, vee desinfitseerimise (osoonigeneraator, ultraviolettlambid) ning vee koostise reguleerimise seadmed. Hädavajalik on pidev elektrivarustus. Pumpade seiskumisel tekib suletud süsteemis kiiresti hapnikupuudus, vesi mürgistub ainevahetusjääkidega ning kalad surevad. Seetõttu vajatakse signalisatsioonisüsteemi, mis teatab ohtudest, ja pidevalt peab olema töövalmis elektrigeneraator. Samal ajal on suletud süsteemid keskkonnasäästlikud. Nendest ei satu keskkonda mingeid reoaineid, sest sõnnik kõrvaldatakse mehaanilise filtri või setiti abil ning seda saab ladustada ja utiliseerida. Täielikult suletud süsteemist ei lasta vett üldse loodusesse. Tootmistingimused on täielikult kontrollitavad, sest nad ei sõltu vee koguse ja kvaliteedi kõikumistest looduses. Aastaringselt on tagatud optimaalne kasvukeskkond (temperatuur, hapnikusisaldus). Ka talvel püsib vesi soe, sest pidevalt ringleva, kord juba üles soojendatud veemassi temperatuuri säilitamiseks pole vaja suuri soojushulki. Lisaks tekib soojust ka kalade ainevahetuses ja biofiltri bakterite tegevuse tagajärjel.
Retsirkulatsioonisüsteemi kohta loe põhjalikumalt Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhendist.


Joonis 1. Retsirkulatsioonisüsteemi skeem.


Joonis 2. Saaremaal asuv retsirkulatsioonisüsteemiga vikerforellikasvandus. (Urmeti, Aquamyk) Foto T.Paaver