VIKERFORELLIKASVATUS

Forellikasvanduse veega varustamise tehnilised lahendused olenevad nii vee allikast, veevoolu juhtimise süsteemist kui kalakasvatuslike rajatiste konstruktsioonist.

Läbivoolukasvanduses on forelli kasvatamiseks kasutatud nii allika- kui jõevett.
Allikavesi sobib eeskätt marja inkubeerimiseks. Tema heaks omaduseks on stabiilne temperatuur. Talvel on allikavesi küll suhteliselt soe (5–6 °C võrreldes pinnavee nullilähedase temperatuuriga), suvel aga jääb allikavesi kala kiireks kasvuks vajaliku 15 °C temperatuuriga võrreldes liiga külmaks. Tema puuduseks on aga hapnikuvaesus, mistõttu allikavesi vajab enne kalakasvatuses kasutamist aereerimist ja gaasirežiimi tasakaalustamist. Ka on allikavee kogus läbivoolu süsteemis suurtootmiseks vähene. Jõgedest saab vett võtta tavaliselt piisavas koguses. Jõevee puuduseks on suviti liiga kõrge ja talvel väga madal temperatuur. Samuti esineb jõest vee võtmisel reostuse oht, kui kasvandusest ülesvoolu paiknevad linnad või tööstusettevõtted, ning nakkusoht, kui seal paikneb teisi kalakasvandusi. Merevette saab paigutada sumpasid. Tema headeks omadusteks on piisav kogus ja suve vältel pikalt püsiv kalakasvatuseks soodus temperatuur. Kuid merre sumpade paigutamiseks on vaja leida sobiv koht ja neid on Eesti rannikul vähe. Samuti tuleb merevette viidav kala vaktsineerida, sest meres esineb mitmete nakkushaiguste, eeskätt vibrioosi ja furunkuloosi oht.


Veevarustuse järgi jagunevad kasvandused isevoolseteks ja pumbatavateks.
Odavam ja töökindlam on isevoolul põhinev veevarustus. Sel juhul voolab vesi kalakasvatusrajatistesse kanaleid, renne või torustikke mööda ja läbivoolu reguleeritakse. Pumpamisel põhineva veevarustuse puudusteks on kõrgem hind ja kala hukkumist põhjustavate avariide oht. Hinda tõstab pumpade ja nende käitamiseks vajaliku elektri maksumus, aga ka vajadus kindlustada pumpade pidev töö ja seiskumisest teatav alarmisüsteem. Kui pump mingil põhjusel seiskub (tehniline rike, elektrikatkestus), katkeb läbivool ning basseinides olev kala hukkub hapnikupuuduse ja ainevahetusjääkide kogunemise tõttu kiiresti. Pumbata saab nii põhjavett, jõevett kui merevett.