VIKERFORELLIKASVATUS

Vikerforell (foto 1) kuulub lõhelaste (Salmonidae) sugukonda, millele on andnud nime ka Eesti vetes esinev perekond lõhe (Salmo). Vikerforelli rahvuskeelsed nimetused sisaldavad viiteid vikerkaarele. Inglise keeles kannab ta nimetust rainbow trout, saksa keeles Regenbogenforelle, soome keeles kasutatakse omakeelset nimetust kirjolohi.












Foto 1. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss).

Foto: http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ONCMYK2.htm


Vikerforelli bioloogilised iseärasused teevad ta sobivaks kalakasvatusobjektiks ja määravad tema kasvatamiseks vajalikud keskkonnatingimused. Kodumaa looduses jaotub vikerforelli kudemisaeg pikale ajavahemikule, ulatudes novembrist maini. Valdav on siiski kevadtalvel kudev vorm. Kudemisaeg on aga aretusega mõjutatav ning valgusrežiimi abil manipuleeritav. See lubab saada noorjärke tootmiseks sobival ajal ja kindlustada toodangu aastaringse turustamise. Vikerforellil on suured mittekleepuvad marjaterad ja marja saab lüpsta hormonaalse stimulatsioonita. Seetõttu on paljundamise ja marja hautamise tehnoloogia lihtne. Vikerforell talub laia soolsuse vahemikku, mistõttu saab teda kasvatada ka tõelises merevees. Vikerforell on röövkala, kuid noorjärgud haaravad suvalisi jões allavoolu kanduvaid toiduorganisme. Seetõttu õpivad nad suhteliselt kergesti toituma inimese poolt antavast kuivsöödast. Forelli luustik on küllalt pehme, mis teeb tema töötlemise kergeks, fileerimisel lõigatakse luud, eeskätt roided läbi ühe kiire lõikega. Seljalihastes paiknevad roodluud on peenikesed ja painduvad ning ei ole söömisel suureks takistuseks. Väikese pea, luustiku ja sisikonna tõttu on lihasaagis suur (fileesaagis on 65%). Kasvatatav vikerforell erineb tänapäeval oma looduslikust eellasest kiirema kasvutempo, suurema viljakuse, hea stressitaluvuse jt kalakasvatuse seisukohast tähtsate omaduste poolest. Osaliselt tulenevad need erinevused üle saja aasta kestnud ebateadlikust valikust, mis ikka kaasneb kalade paljundamise ja pidamisega inimese poolt loodud tingimustes, osaliselt teadlikust tõuaretusest. Kuid väga palju on muutunud ka pidamistehnoloogia ja sööt, ning seegi põhjustab erinevusi kalakasvatuse aastatetagustest tulemustest.


Vikerforelli looduslikuks kodumaaks on Vaikse ookeani rannikul Ameerikas ja Aasias paiknevad jõed ja järved. Seal elavad paljud selle kala värvi ja eluviisi poolest erinevad vormid.