VIKERFORELLIKASVATUS

Forellikasvatuse tsükli iseärasused sõltuvad igas konkreetses kalakasvanduses sellest, milline on seal tootmise eesmärk ja tingimused, kas kasvatatakse asustusmaterjali või kaubakala, portsjonforelli või suurt forelli, millal saadakse vastsed või edasi kasvatamiseks ostetud noorkalad, millal ja kui suurena nad sisse ostetakse, kas kasvatamiseks kasutatakse loodusliku temperatuurirežiimiga magevett, merevett või suletud veekasutussüsteemi.

 

Harilikus Eesti mageveelises looduslikku vett kasutavas forellikasvanduses algab forelli kasvatamine (tabel 1) tavaliselt kevadel kas oma kasvanduses peetavatelt sugukaladelt lüpstud ja kohapeal viljastatud või mujalt sisse ostetud ja siin inkubeeritud marjast koorunud vastsete kasvatamisega. Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve (mille vahel on kaks talvitamist). Vikerforelli juurdekasv oleneb temperatuurist ja on alla 6 ºC juures juba tähtsusetu (joonis 1). Meie sisevete temperatuurirežiimi puhul kestab seega Eesti mageveelistes kasvandustes forelli kasvuperiood umbes pool aastat (aprillist oktoobrini). Tsükli vältel sorteeritakse kala vastavalt juurdekasvule ja paigutatakse ümber suurematesse basseinidesse. Sumbakasvanduses toimub Eesti tingimustes vaid kevadine 500–700 g kalade asustamine ja sügisene kaubakala väljapüük.

 

Tabel 1. Forellikasvatuse tsükkel keskmises Eesti mageveelises täiesüsteemilises kalakasvanduses



Joonis 1. Vikerforelli kasvukiiruse sõltuvus temperatuurist

(Sheperdi, Bromage’i, 1992, järgi)