VIKERFORELLIKASVATUS

Marjaterade suure arvu tõttu ei saa neid loendada ükshaaval. Ekspressmeetodina kasutatakse mitmeid loendusviise. Lihtsaim ja kiireim, kuid väga ebatäpne on joonlaua meetod, mil marjaterad asetatakse rennikujulisele joonlauale ritta ja loendatakse, mitu tera mahub 25 cm pikkusele lõigule. Edasi on võimalik Norras koostatud tabelist vaadata, mitu marjatera on sel juhul liitris marjas. Sõltuvalt marjatera suurusest on neid ühes liitris vikerforelli marjas 5000–10 000 tükki, tavaliselt 8000–9000. Täpsema tulemuse annab kaalumismeetod, mille puhul kaalutakse kogu emaskalalt lüpstud mari, loendatakse sealt võetud väikeses, 2–3 g kaalutises sisalduvad marjaterad ja arvutatakse, kui palju marjateri oli kogu saadud marjakoguses. Täpselt saab loendada silmtäpp-marja, mis talub tõstmist marjakühvliga. Seda meetodit kasutatakse marja edasimüümisel. Kühvliks on plastplaat, milles on kindel arv, näiteks 25 × 25 see tähendab 625 marjatera läbimõõdule vastavat süvendit. Tõstes sellist plaati läbi veenõus oleva marja, jääb igasse auku üks marjatera, ülejäänud veerevad vette tagasi, ja teame täpselt, mitu marjatera ühe kühvlitäiega tõsteti. Täpne marjaterade arv saadakse teada ka automaadiga sorteerimisel, kui kõik marjaterad käivad läbi fotoelemendi eest.