VIKERFORELLIKASVATUS

Paljundamiseks lüpstakse sugukaladelt mari ja niisk. 1–2 nädalat enne lüpsmist kalad sorteeritakse. Valitakse välja küpsed emas- ja isaskalad, keda kuni lüpsmiseni hoitakse lahus. Kudemisajal on lõhelastel sugu väliselt eristatav. Isaste nahk on tume (tavaliselt valge kõht võib muutuda tahmakarva mustjaks), punane värv külgedel on intensiivsem, soomused on tugevasti nahas kinni, pea suurem ja lõuad konksus. Ka emaste kalade nahk tumeneb ja punane värv muutub eredamaks, kuid peamine suguküpse emase tunnus on ümar ja pehme marja täis kõht ning kalakasvatajale hästi tuntav asjaolu, et küpse marja kogus liigub kõhuõõnes vabalt. Sugukalu kudemise eel ei söödeta. Suguproduktide lüpsmiseks kalad tavaliselt anesteseeritakse e uinutatakse, sest igasugune kinnihoidmine ja manipuleerimine tekitab kalal stressi. Selleks kasutatakse Eestis kas kommertsnime MS222 all tuntud trikaiinmetosulfonaati (turustatakse ka kaubamärgina Finquel) kontsentratsioonis 100 mg/l või hinaldiini (quinaldine) kontsentratsioonis 50 mg/l. Kalad paigutatakse vanni, mis on täidetud nende täielikuks sukeldamiseks piisava uinutuslahuse kogusega. Lahuses vaibuvad kalade liigutused minuti-kahe jooksul. Pärast käitlemise lõppu lastakse kalad kiiresti taas puhtasse hapnikurikkasse vette, kus nende normaalne käitumine taastub 5–10 minuti jooksul. Uinutamine lõdvestab kala kõhulihaseid ja sel moel on kergem marja kalast välja lüpsta ning kättesaadava marja kogus (tarbeviljakus) on suurem. Kalakasvatajal on uinutatud kalaga ka kergem töötada. Uinutamata suur forell võib rabeledes ja end kalakasvataja käest lahti rebides ennast vigastada ja sellise kalaga võitlemine võib töökorraldust häirida. Kuid tuleb jälgida, et uinutusaine ei satuks suguproduktidele, sest see võib vähendada viljastumise protsenti.

 

Küps mari väljub emaskala suguavast ühtlase joana, kui hoida kala süles, kallutada saba allapoole ja kergelt triikida sõrmede või küünarnukiga kala kõhtu pea poolt saba poole. Isaskalade niisk väljub tavaliselt veel kergemini. Nii mari kui niisk lüpstakse algul eraldi kuivadesse nõudesse. Enne lüpsmist kuivatatakse kalad kergelt ja jälgitakse, et vett ei satuks suguproduktidele enne viljastamist. Emaskalu tuleb hiljem üle lüpsta, et eemaldada kõhuõõnde jäänud marjaterad. Need võivad põhjustada järgmise kudemise häireid. Isaseid kalu võib niisa saamiseks lüpsta korduvalt, 2–3 korda kudemis ajal.