VIKERFORELLIKASVATUS

Loote arengu kiirus marjateras sõltub inkubeerimise temperatuurist. Iga teatud arengustaadiumini jõudmiseks (joonis 1) peab loode saama kindla soojushulga. Mida soojem on vesi, seda kiiremini areneb loode. Kalakasvataja jaoks on lihtsaim hinnata oluliste loote arengustaadiumide saabumise aega kraadpäevades. Selleks korrutatakse haudeaparaadis mõõdetud veetemperatuur marja inkubeerimise päevade arvuga. Näiteks 160 kraadpäevale, mis on vajalik vikerforelli marja arenemiseks viljastamisest silmtäppi jõudmiseni, vastab 16 ööpäeva 10 °C vees või 20 ööpäeva 8 °C vees. Vikerforelli loote arengu kriitilised staadiumid, mil häirimine võib tekitada väärarenguid, on paisumise ajal ja 60–160 kraadpäeva vältel viljastamisest arvates. Sel ajal peab mari olema rahus. Kalakasvatuse praktikas väga oluline marja arengu etapp on silmtäppstaadium. Selleks ajaks on loode välja kujunenud, tema silmad on pigmenteerunud ning nähtavad kahe tumeda täpina läbi marja kesta. Sellesse arengujärku jõuab vikerforelli loode 160–175 kraadpäeva järel. Silmtäpp-mari on võrreldes varasemate staadiumidega välismõjudele vähem tundlik, sellist marja on võimalik loendada, surnud terade eemaldamiseks läbi sorteerimisautomaadi lasta ja müügiks transportida.

 

Viljastamata või surnud marjaterad muutuvad valgeks ja läbipaistmatuks. Need on vaja kõrvaldada, sest nad kattuvad vees laialt levinud hallitusseene Saprolegnia niidistikuga (vesihallitusega) ja võivad nakatada sellega ka terveid marjateri, mis seejärel samuti hukkuvad. Surnud marjaterade kõrvaldamine (marja puhastamine) toimub väiksemates kasvandustes käsitsi sifoonvooliku kaudu või pintsettidega (Joonis 2). Suurte marjakoguste puhul kasutatakse sorteerimisautomaati, mis valgustab marjaterad ükshaaval läbi ja kõrvaldab läbipaistmatud, surnud terad. Haiguste leviku vältimiseks töödeldakse marja joodi sisaldavate desinfitseerivate preparaatide – jodofooridega (kommertsnimed Actomar, Bufodine). Traditsiooniline vahend marja desinfitseerimiseks (eriti Saprolegnia vastu) on olnud malahhiitroheline (lahus vahekorras 1 : 100 000), mis on aga kantserogeense toime tõttu praegu Euroopa Liidus keelatud.



 

Joonis 1. Lõhelaste (lõhe, vikerforell) embrüonaalne areng.

A – viljastatud marja areng silmtäpini,B – eelvastsed , C – vastne


Joonis 2. Surnud marjaterade eemaldamine