VIKERFORELLIKASVATUS

Eesti kalakasvandustes pole pärast 1990ndate keskpaika vikerforelli peaaegu üldse paljundatud. Kogu kasvatatav kala on ostetud naaberriikidest (Taanist ja Soomest, väga väike kogus ka Rootsist ja Venemaalt) silmtäpp-marja või maimudena. Kuid kalakasvatuse tootmistehnoloogia mõistmiseks on vaja tunda ka kala paljundamist, mis on tehniliselt kõige keerukam ja vastutusrikkam etapp. Samuti võib eeldada, et varsti hakatakse ka Eestis taas forelli paljundama. Vajadus kasvatatav kala sisse osta on praeguseks muutunud Eesti forellikasvatuse arengut piiravaks teguriks. Pidev sõltuvus sisseostetavast asustusmaterjalist toob kaasa nakkushaiguste leviku ohu ja tekitab ebakindluse nii saadava asustusmaterjali koguse kui kvaliteedi suhtes. Eesti majanduse arengu huvides oleks vaja luua tõupuhast forelli asustusmaterjali tootev aretuskeskus.