VIKERFORELLIKASVATUS

Kalu on vaja suuruse järgi gruppidesse sorteerida ja erineva suurusega kalad eraldi paigutada selleks, et anda aeglasemalt kasvanud kaladele võimalus normaalselt kasvama hakata ja söötmist optimeerida. Mõned kalad kasvavad teistest kiiremini. Vastsed pole koorudes ühesuurused ning need, kes on suuremad ja varem sööma õppinud, saavad kasvueelise. Kalade edasi kasvades need vahed suurenevad. Ka vanemas eas tekivad kalade vahel pidevalt suuruse erinevused. Need ei tulene mitte niivõrd pärilikult erinevast kasvupotentsiaalist, kuivõrd toitumiskäitumisest. Teistest suuremad kalad on toitumisel agressiivsemad ja ei lase väiksemaid sööda juurde, väiksemad aga kannatavad suuremate domineerimisest põhjustatud stressi all ja nende kasv pidurdub. Seetõttu jääb loodetud toodang saamata. Kalade ebaühtlus takistab ka söötmise korraldamist. Kui samas basseinis on väga erineva suurusega kalu, on söödaosakesed osa kalade jaoks liiga suured, teistele liiga väikesed. Ka turustamisel on kalade ebaühtlane suurus töötlejale või edasimüüjale häiriv. Kui sorteerida kalad suuruse järgi rühmadesse ja paigutada eraldi basseinidesse, võtavad kasvus maha jäänud (suuremate hirmus elanud ja vähem süüa saanud) kalad kasvus järele. Kalade juurdekasvu, söödakasutuse ja sorteerimise vajaduse kindlakstegemiseks tehakse kontrollkaalumisi. Kalad sorteeritakse tavaliselt kahte või kolme suurusgruppi. Sorteerida tuleks kolm korda haudemajas ja kaks-kolm korda basseinides pidamise vältel. Kõige lihtsamaks sorteerimisvahendiks, mida kasutatakse eeskätt noorkala puhul, on käepidemetega klaasplastist kastid (joonis 1, A). Kasti põhi koosneb torujatest ribidest, mille vahed vastavad ligikaudu sorteeritava kala paksusele. Kala tõstetakse kahvaga kasti ja liigutatakse seda kergelt vee kohal. Väiksemad kalad kukuvad torude vahelt läbi, suuremad jäävad kasti ja paigutatakse teise basseini. Üle paarisajagrammiste kalade ja suurte tootmismahtude puhul pole kastiga käsitsi sorteerimine otstarbekas ja kasutatakse sorteerimisseadmeid. Sorteeritav kala koondatakse nooda või basseinis liigutatava võre abil tihedasti kokku ja tõstetakse tigumehhanismi sisaldava tõstuki või vaakumiga töötava kalapumbaga rennikujulisse ratastel asetsevasse sorteerimisseadmesse (joonis 1, B, foto 1). Selle roostevabast metallist seadme põhjas olevad praod laienevad kala sisestamise kohast edasi. Piki vanni liikuvate kalade seast pudenevad algul läbi pragude väiksemad kalad, hiljem suuremad. Erineva suurusega kalad satuvad sorteerimisvanni põhjast algavatesse torudesse, mida mööda saab nad suunata erinevatesse basseinidesse või tiikidesse. Torudes paikneb fotoelemendi põhimõttel töötav loendur ja seetõttu saadakse teada ka igasse basseini sorteeritud kalade arv, mis on vajalik järgnevaks kasvatamise ja söötmise planeerimiseks. Sorteerimise puhul kehtivad samad kalade käitlemise nõuded (eelnev söötmise katkestamine, kontsentreerimine, madala temperatuuri eelistamine), mis väljapüügil ja transpordil.

 


Joonis 1. Kalasorteerimisseadmed. A – kast käsitsi sorteerimiseks, B – mehaaniline sorteerimisseade.

 

Foto 1. Suuremate koguste ja suuremate kalade jaoks sobiv sorteerimisseade. Foto T.Paaver


Foto 2. Kalapump tõstab kalade massi koos veega sorteerile või kalaveoautosse. Foto T.Paaver