VIKERFORELLIKASVATUS

Bioturvalisuse (biosecurity) all mõistetakse haigustekitajate levikut tõkestavate meetmete kompleksi. Kalade haigused võivad tekitada suurt majanduslikku kahju. Ka siis, kui kalad ei sure, on haigusest tingitud kasvupidurdusest tulenev kahju suur. Haiguspuhang tekib tavaliselt mitme ebasoodsa tingimuse kokkulangemisel (joonis 2). Nendeks on haigustekitaja (patogeeni) olemasolu, haigusele vastuvõtlik kala ja ebasoodne keskkond. Haiguste vältimise strateegia tugineb nende tingimuste kokku langemise välistamisele. Peab püüdma tõkestada haigustekitajate levikut, tugevdama kala vastupanuvõimet haigustele ja kindlustama optimaalse pidamisrežiimi.

 

Eesti kalakasvatuse õnneks on raskeid viirus- ja bakteriaalhaigusi (VHS, BKD, furunkuloos) meil väga harva esinenud. Osa Lääne-Euroopas esinevaid lõhelaste haigusi pole Eesti kalakasvandustesse veel jõudnud või on esinenud väga lokaalselt ja episoodiliselt. Seetõttu tuleb välismaalt asustusmaterjali sissetoomisel olla äärmiselt ettevaatlik. Sarnaselt teiste põhjamaadega on Eesti forellikasvatuses regulaarselt kahjusid põhjustanud flavobakterioos (kalakasvatajate kõnekeeles vananenud nimetuse järgi tuntud kui fleksi bakterioos) ja aeromonoos. Haiguste vältimises on väga oluline osa bioturvalisusel ja pidamistingimuste optimeerimisel. Ühtesid ja samu töövahendeid (kahvad, harjad, kühvlid) ei tohi kasutada järjestikku mitmes basseinis, vaid igaühe jaoks peab olema eraldi komplekt. Juhul kui mõnes basseinis tekib haiguspuhang, kantakse sama kahva või harja kasutades haigus kiiresti edasi kõigisse rajatistesse. Äärmisel juhul tuleb töövahendid enne teises basseinis kasutamist desinfitseerida. Seda nõuet ei järgita suurtes ekstensiivsetes tiigikasvandustes või seal, kus rajatised paiknevad kaskaadina ja kasutavad sama vett korduvalt. Kuid tõuaretuskeskustes ja haudemajades, kus on palju väikesi basseine, on see obligatoorne. Väga oluline on karantiininõuete järgimine liikumisel haudemaja ja basseinide vahel. Suvaliste külastajate, eriti varem vahetult teistes kasvandustes käinud turistide laskmine haudemajja või basseinide juurde ei ole soovitav. Harilikult välditakse ekskursioonide korraldamist intensiivse tootmisega tegelevatesse kasvandustesse, vähemalt haudemajja. Kui võõraid lastakse kasvandusse, on otstarbekas sissepääsule seada desinfitseerimislahusega vannid või matid. Igal juhul on vaja keelata teistest kasvandustest tulnud isikutel kalade ja vee puudutamine.

 

Joonis 2. Haiguspuhangu tekkimist soodustavad asjaolud forellikasvatuses ja nende vältimine.

 

Kala immuunsüsteemi tugevdamise peamiseks vahendiks on vaktsineerimine. Eestis on seni vaktsineeritud vaid meresumpadesse viidavat kala vibrioosi ja furunkuloosi vastu. Haigustele vastupanuvõimet aitab tõsta ka immuno stimulantide lisamine söödasse. Haiguskindlust püütakse suurendada ka tõuaretuse abil. Pidamistingimuste optimeerimine aitab ära hoida kalade stressi. Ebakvaliteetne sööt, hapnikupuudus, liiga suur asustustihedus jm ebasoodsad olud suurendavad kala vastuvõtlikkust haigustele, ja neid tuleb vältida.