VIKERFORELLIKASVATUS

Mida täpsemalt on korraldatud kõigi tootmisnäitajate registreerimine, seda parem on kalakasvatajal jälgida toimuvaid protsesse. Olulisimad regulaarset registreerimist vajavad näitajad on veetemperatuur ja hapnikusisaldus, söödakasutus, kalade mass ja suremus. Seejuures tuleb temperatuur ja hapnikusisaldus üles märkida mitu korda päevas, sest need kõiguvad, eriti suvel, ööpäeva vältel oluliselt. Ilmekas on näide surnud kalade arvu pideva ülesmärkimisega saadavast kasust. Tuhandete kalade pidamisel on loomulik, et mõni neist sureb. Kui tavaliselt registreeritakse pidevalt 2–3 surnud kala päevas, paaril päeval tõuseb see arv kümneni ja järgmistel päevadel juba 20–30ni, on tegemist tõsise ohu märgiga. Kui surma põhjustajaks on haiguspuhang, saab sellist tendentsi märgates õigeaegselt alustada diagnoosimist ja ravi. Kui põhjuseks on sööda või vee kvaliteedi probleemid, saab need kõrvaldada ja nii välditakse suurem kahju. Eestis ei ole veel kasutusel vee kvaliteedi näitajaid arvutisse salvestavad andurite süsteemid. Suurte tootmismahtude ning keeruliste veevarustus- ja puhastussüsteemide puhul on need aga väga tarvilikud. Samuti on keskkonnanäitajate registreerimine vajalik kala kasvu jälgimiseks ja söötmisrežiimi optimeerimiseks. Looduses esineb nii ööpäevaseid kui pikemaid temperatuuri ja hapnikusisalduse kõikumisi, mille märkamine ja arvesse võtmine on hädavajalikud. Erinevate tõuomadustega kalade pidamisel või erinevate söötade kasutamisel on vaja registreerida kalade kasvu ja kvaliteeti basseinide kaupa, et erinevusi usaldusväärselt hinnata.